Riin Pallonit kannustavad alateadvuse mängumaad ja filosoofilised mõtteväljad, apokalüptilised meeleolud ja unistused, aga näiteks ka küsimus sellest, mida tähendab olla naiskunstnik, kes end erinevate kohustuste ja rollide vahel jagades pidevalt tasakaalu otsib. Tajudes nii oma siseilma kui ümbruskonda lüüriliselt ja sürreaalselt, kohtuvad tema töödes tihti kokkusobimatud objektid ja vabad assotsiatsioonid, millest tekivad uued kujundid ja nende vaheline sünergia.
Autori silmis on vesi nagu alateadvus, mis on küll teadvusest eraldatud, kuid siiski sellega riivamisi ühenduses, ja kus võivad areneda ilmvõimatud ja seninägematud ideed ja mõtted. “Olen märganud, et ma ei pea alati teadlikult pingutama millegi lahendamiseks või tõlgendamiseks, sest minu sees on nii palju rohkem, kui ma ärkveloleku ajal tajun. Võin jätta mingid ideed endasse selginema ja vaadata, mis sellest välja koorub. Mõnda asja ei saagi lõpuni teadvustada või kirjeldada, aga alateadvus aitab seda mõista.” Lisaks inspireerivad Pallonit suured õied – need on rännakud hinge- ja mõttemaastikel. “Avastasin, et saan lilli maalides anda edasi terveid maailmu täis filosoofilisi, eksistentsiaalseid ja poeetilisi olelusi. Pannes nad sobivasse vormi ja keskkonda, kannavad nad minu mõtteid edasi, aga peegeldavad midagi olulist ka tagasi.” Teksti koostas Triinu Soikmets
